Tasuja

Tasuja
Eduard Bornhöhe

  See raamat oli huvitav, sest see rääkis ühe pärisorjusest vabaks saanud mehe pojast Jaanusest kes sai lossist endale kaks sõpra Emiilia ja Oodo ning sellest kuidas Jaanus elus hakkama sai.
  See raamat oli väga ajas hüplik: kurd oli Jaanus kakskümmend, siis kakskümmendviis. Kui Jaanus sai kahekümne aastaseks läks ta riidu sõpradega keda ta lapsepõlvest saadik armsaks oli pidanud. Möödus viis aastat kui üks päev jooksis tema juurde sulane Maanus keda ta tundis ning kui ta palus süüa andis Jaanus talle seda. Samal ajal küsis Jaanus ta käest miks ta näljane on ning too vastas, et jooksis kubjase eest metsa ja on seal juba kaks päeva olnud kuna see tahtnud teda peksta. Kui Maanus söögi ära oli söönud läksid nad magama.
  Järgmisel hommikul tuli kubjas väitma, et nemad on Maanuse enda majja lubanud ja et ei anna teda välja. Jaanus vaidles ning saatis ta ära. Kubjas läks kaebas selle lossihärrale lisadega edasi. Kui lossihärra sellest teada sai, siis läks ta rüütlitega jaanuse juurde Maanust küsima kuid kui ta oma tahtmist ei saanud kutsus Jaanus ta kahevõitlusesse mis hiljem muutus võitluseks kus kõik jaanuse sulased surid. Jaanus põhenes majja sisse ning kui jaanus seda tegi panid rüütlid ta maja põlema. Sellises majas olid aga sala väljapääsud ning Jaanus pääses ilma, et keegi teda näinud oleks.
  Mitme aasta pärast Jüriööl põletati maha palju mõisaid ning talupojad kogunesid kokku, et vabaduse eest võidelda kuid kui nad sattusid võitlusesse Liivi landmeisteriga nad kõik surid.
  See raamat oli väga lahe ning ma soovitan seda kõigile kes armastavad ajalugu.

Eragon

Eragon 
Christopher Paolini

  See raamat räägib ühest viieteistkümne aastasest poisist Eragon kes leiab mägedes jahil olles ühe läikiva kivi mis osutus lohemunaks. Kui lohe koorus, pani Eragon lohele nimeks Saphira ja hakkas teda kasvatama. Eragon sai tuttavaks jutuvestja Bromiga ning küsis talt küsimusi lohede kohta. Kui Eragoni kodu külla saabuvad  
tumedates mantlites tapetakse ta onu ja hävitatakse ta kodu. Kui Eragon sellest peale jahilkäiku teada saab otsustab ta põgeneda.
  Ta põgenes koos Bromiga, kes rääkis talle, et need kes ta onu tapsid olid impeeriumi teenrid Ra'zacid. Nad rändasid läbi kogu impeeriumi ning sattusid paljudesse võitlustesse ja ohtudesse.
Eragon sai tuttavaks ühe mehega kes päästis nad Ra'zacite rünnakust kus siiski sai viga Brom kes mõne päeva pärast suri. Selle mehe nimi oli Murtagh.
  Pärast Bromi matmist rändas Eragon koos Murtaghiga Vardjate juurde kuhu ta oli lootnud jõuda Bromiga.
  Kui nad olid Vardjate juures mõni päev puhanud langesid nad urgalite rünnaku alla. Nad olid kaotus seisus kuni Eragon tapis võimsa varju Durza ning urgalid hakkasid üksteist tapma. Eragon oli aga Durza  löögise ta seljale oimetuks jäänud ja magas mitu päeva.
  Kui eragon lõpuks ärkas räägiti talle et nad olid lahingu võitnud ja et teda hüütakse nüüd varjutapjaks.
  Mulle meeldis see raamat väga ja ma soovitan seda kõigile kes armastavad seiklusjutte.   
  

Kõik poisid ei saa suureks
Autor: Ivar Soopan
Illustraator: Ott Vallik

   Mulle meeldis see raamat väga, sest see on seiklusrikas ja natuke kurb ka. Minu lugemispäeviku teema on: Raamatud muudavad maailma.
Minuarust muudab see raamat tõesti maailma kuna läbi selle raamatu saab noorem põlvkond teada mida lapsed paarkümmend aastat tagasi tegid.
   See raamat on kahe osaline kus mõlemas osas on peategelased: Jan, Villu, Mart ja Silver. See raamat on enamalt jaolt tõestisündinud lugudest ja enamik tegelastest on pärit autori lapsepõlvest.
   Selle raamatu esimene osa räägib sellest kuidas neli poissi teevad tiigi keskel asuvale saarele onni ja sinna pääsemiseks parve, kuid teistele küla poistele see ei meeldi seega üritavad nad seda vallutada.
   Raamatu teises osas pannakse kokku meeskond kogu küla poistest ja tehakse kindlus. Peale seda kuulutatakse välja sõda teise küla vastu. Sõda lõppeb võiduga aga teise küla tempe jagus hiljemakski.
   Raamat lõppeb sellega, et Villu sureb köögigaasi mürgitusse. See raamat oli pühendatud Villule. Puhka rahus...

Tähed ja taburet
Autor: Henno Käo
Illustraator: Henno Käo

  Seda raamatut oli mõnus lugeda kuna seal olid lihtsad riimid. Selles raamatus olid naljakad pealkirjad nagu "Tulnukas" ja "Läinukas". Selles raamatus olid igal leheküljel üks luuletus ja kõrvuti olevate luuletuste pildid olid seotud.Selles raamatus olid tegelasteks nii inimesed kui ka asjad.See raamat oli väga tänapäevane, sest seal kasutati sõna "raha" asemel sõna "papp".
Selle näiteks oli seal üks luuletus pealkirjaga "Papilugu".
  Selle raamatu eesmärk oli teha natuke nalja tänapäevaste asjade üle.
  Mulle meeldis see luuleraamat tema segaduse pärast ja selle pärast et isegi tagakaanel oli luuletus.

Kõik on kõige targemad
Autor: Contra
Illustraator: Ulla Saar

  Selles luuleraamatus olid kõik eri liiki luuletused peatükkidesse ära jaotatud. Seetõttu oli seda raamatut hea lugeda ja järge hoida.
See raamat ei olnud üldse selline nagu ma arvasin. Ma lugesin enne seda raamatut ühte Contra luuletust mis jättis arvamuse et kõik ülejäänud luuletused on sarnased. 
  Selles raamatus oli siiski palju huvitavaid riime nagu näiteks: "Akna all puu otsas turnivalt oravalt õppima peaksin, kuis lugeda soravalt". Selle raamatu luuletused olid poeemid. Selle raamatu peamised tegelased olid lapsed ja täiskasvanud.
  Selles raamatus oli lõbus meeleolu ja raamatu eesmärk oli seletada erinevaid maailma asju lahti.
  See raamat oli huvitav eriti meeldisid mulle selle raamatu illustratsioonid!  

 Vennad lõvisüdamed
Autor: Astrid Lindgen
 Illustraator: Ilon Wikland
Tõlk: Vladiimir Beekman 


Seeraamat rääkis kahest poisist kes olid vennad ja noorem vend oli väga haige. Mulle meeldis seeraamat, sest see oli väga seiklusrikas.
See raamat hakkas põnevaks minema siis kui sSelle pere maja süttis põlema. Väiksem vend hüüdnimega Korp oli jäänud majja lõksu ja suurem vend nimega Joonatan jooksis teda päästma. Ta jooksis uksest sisse võttis Korbi sülle ja hüppas aknast alla. Sealjuures sai ta sellised haavad, et ta suri. Joonatan oli Korbile rääkinud nangijaalast kuhukõiksurnud lähevad peale surma. Joonatani viimased sõnad olid: "kohtume nangijaalas". Tegelikult oleks pidanud nooremvend varemsurema, sest ta oli nii haige et ta oli suremise äärel. Varem olinende perekonna nimi olnud Lõvi aga paljud inimesed kes käisid neil külas kaastunnet avaldamas ütlesid korbi emale, et ta poja perekonna nimi oleks pidanud olema Lõvisüda. Mõne aja pärast tuli üks valge tuvi Korbi aknale, ta oli kuulnud laulu mis ta ema vahest laulab kuna Korbi isa oli kodunt ära läinud. See laul käis nii:"Olgu see talv või suvi,kui surm mind merel viis,lendab üks valge tuvi õhtu su juurde siis, sinu aknale tõttab tuvina minu hing,et saaksid hellalt võtta veel korraks sülle mind..."
See lind rääkis Korbile Joonatani häälega, et ta kiirustaks tulekuga, sest seal oli igati väga hea, ta ütles et neil on seal oma maja nimelt rüütli talu, mis asub Kirsiorus. Maja ees väraval oli silt "Vennad Lõvisüdamed". Pärast paari päeva tundis Korp, et täna see juhtub. Ta jättis emale kirja "Ära nuta, ema! Me kohtume Nangijaalas!". Seal Nangijaalas oli üks teine küla ka mis oli vangistatus suurte müüride vahele ja mida läksidki Korp kellele pandi nimeks Karl, ning Joonatan seda teist küla päästma. See raamat lõppes niimoodi, et Joonatan oli saanud lohe käest haavad mis teevad hoopis rohkem haiget kui need sind ei tapa, ning nad hüppasid kuristikku. Lõpus oli viimane lause: "Oo nangiliilma! Jah, Joonatan, Jah, ma näen Valgust! Ma näen valgust!". Nad läksid edasi nangiliimasse. Mulle meeldis see raamat.

Meisterdetektiiv 
Blomkvist

Autor: 
Astrid Lindgren

Illustraator:
Eric Palmquist

Rootsi keelest tõlkinud:
Vladiimir Beekman


  Lugemise ajal ma mõtlesin, et miks selle raamatu lugemine nii kaua aega võtab? Ma jõudsin järeldusele, et see raamat paneb väga kõvasti mõtlema ja mõttes kaasa tegutsema sa tahaksid neile tegelastele justkui nagu vahepeal öelda: "kuidas te selle peale ei tule?!","Miks sa juba teistele ei räägi?". Seda raamatut on tänapäeva lastel võibolla natuke reske mõista, sest seal tehakse igast võitlusi nii et veri väljas.
    Natuke tegelastest. Selle raamatu peategelane on Kalle Blomkvist, või nagu talle meeldib meisterdetektiiv Blomkvist. Ta on kolmeteist aastane laps kellele meeldib tegeleda kuritegude lahendamisega. talle meeldib oma aias pirni puu all lesida, ning rääkida oma kujuteldava kaaslasega.
  Eeva-Lotta on pagarimehe Lisanderi tütar, tal on suur aed, ning ta on minuteada ainut tüdruk kellele meeldib sõda.
  Anders on rooside sõja valge roosi ehk Kalle, Eeva, ning Andresi
tiimi pealik.
  Onu Einar on närviline mees Eeva-Lotta suguvõsast kes tekitas kohe algul Kallale kahtlust kuna ta omas muukrauda.
     Seal raamatus oli palju põnevaid tegevusi nagu näiteks see kui Kalle läks Onu einarilt sõrmejälge võtma: Ta pani äratuskell ööseks tirisema. Kui ta öösel äratuskellapeale tõusis pani ta kähku riidesse, otsis välja templipadja, paberi, ning tormas välja pagari maja juurde. Ta ronis tuletõrje trepist üles ning nägi, et einar magab ta ronis aknast sisse, ning roomas kõhuli põrandal Einari voodi juurde. Einari käsi rippus voodi servalt üle ta toppis einari sõrme templi padjale, ning just sel hetkel tõstis einar käe oma pea peale. Nüüd ei leidnud Kalle paberit üles,uid just õigel hetkel leidid ta selle oma paremast taskust ja tembeldas Einari pöidla sellele. Ta hakkas ära minema, kuid komistas vaasi otsa akna laual. 
......Sel hetkel ma mõtlasin, et loeks hiljem edasi, ning lugesingi...(ainult paar minutit hiljem;))........Kalle leidis end Einari revolvri ees. Sel hetkel tuli talle meelde kuidas ta eelmisel aastal unes oli kõndinud, ning küsis "kuidas ma siia sain?".
   Šee raamat pani mind mõtlema, et kas vanasti olidki siis lapsed nii vabad et said öks kõik millas käia kus tahavad?
   Seda raamatut soovitan ma neile kel on hea kujutlusvõime, sest seal sa pead ise ette kujutlema seda pilti muids sa ei saa selles tuhkaga aru.
   See raamat oli lahe.
:)