Meisterdetektiiv 
Blomkvist

Autor: 
Astrid Lindgren

Illustraator:
Eric Palmquist

Rootsi keelest tõlkinud:
Vladiimir Beekman


  Lugemise ajal ma mõtlesin, et miks selle raamatu lugemine nii kaua aega võtab? Ma jõudsin järeldusele, et see raamat paneb väga kõvasti mõtlema ja mõttes kaasa tegutsema sa tahaksid neile tegelastele justkui nagu vahepeal öelda: "kuidas te selle peale ei tule?!","Miks sa juba teistele ei räägi?". Seda raamatut on tänapäeva lastel võibolla natuke reske mõista, sest seal tehakse igast võitlusi nii et veri väljas.
    Natuke tegelastest. Selle raamatu peategelane on Kalle Blomkvist, või nagu talle meeldib meisterdetektiiv Blomkvist. Ta on kolmeteist aastane laps kellele meeldib tegeleda kuritegude lahendamisega. talle meeldib oma aias pirni puu all lesida, ning rääkida oma kujuteldava kaaslasega.
  Eeva-Lotta on pagarimehe Lisanderi tütar, tal on suur aed, ning ta on minuteada ainut tüdruk kellele meeldib sõda.
  Anders on rooside sõja valge roosi ehk Kalle, Eeva, ning Andresi
tiimi pealik.
  Onu Einar on närviline mees Eeva-Lotta suguvõsast kes tekitas kohe algul Kallale kahtlust kuna ta omas muukrauda.
     Seal raamatus oli palju põnevaid tegevusi nagu näiteks see kui Kalle läks Onu einarilt sõrmejälge võtma: Ta pani äratuskell ööseks tirisema. Kui ta öösel äratuskellapeale tõusis pani ta kähku riidesse, otsis välja templipadja, paberi, ning tormas välja pagari maja juurde. Ta ronis tuletõrje trepist üles ning nägi, et einar magab ta ronis aknast sisse, ning roomas kõhuli põrandal Einari voodi juurde. Einari käsi rippus voodi servalt üle ta toppis einari sõrme templi padjale, ning just sel hetkel tõstis einar käe oma pea peale. Nüüd ei leidnud Kalle paberit üles,uid just õigel hetkel leidid ta selle oma paremast taskust ja tembeldas Einari pöidla sellele. Ta hakkas ära minema, kuid komistas vaasi otsa akna laual. 
......Sel hetkel ma mõtlasin, et loeks hiljem edasi, ning lugesingi...(ainult paar minutit hiljem;))........Kalle leidis end Einari revolvri ees. Sel hetkel tuli talle meelde kuidas ta eelmisel aastal unes oli kõndinud, ning küsis "kuidas ma siia sain?".
   Šee raamat pani mind mõtlema, et kas vanasti olidki siis lapsed nii vabad et said öks kõik millas käia kus tahavad?
   Seda raamatut soovitan ma neile kel on hea kujutlusvõime, sest seal sa pead ise ette kujutlema seda pilti muids sa ei saa selles tuhkaga aru.
   See raamat oli lahe.
:)